Loomade areng evolutsioonis
Suur osa
Siluri ajastu kalade jäänustest, vastupidiselt Kambriumi-Ordoviitsiumi kalade
kivististele, on leitud magevee setetest. Üheks silmatorkavamaks grupiks olid
lõuatute hulka kuuluvad kilpkalad. Nad olid väikesed ühesuuruste silmadega
selgroogsed loomad, kellel puudusid lõualuud ning kes olid kaetud luiste
soomustega. Lisaks oli neil väike suu, mistõttu said nad süüa vaid väikeseid
toidupalasid. Paljud nendest kaladest, nagu Hemicylaspis olid ilmselt kohandatud
7
elama järvede- ja jõgede põhjas, millele viitab nende lame kõht. Hemicylaspise
ebakorrapärase saba ülemine uim oli välja venitatud, kui ta ujudes liigutas seda, siis
kaldus looma pea enne alla- kui ülespoole. Vastupidiselt kilpkalade hulka kuuluvat
Heraspis´t iseloomustas aga kaardus kõht ning väljavenitatud uim saba all, mis aitas
ujmisele kaasa. See viitab sellele, et kala ei ujunud veekogu põhjas