"Vesi" Toomas Raudam
ka seda, mida ei pruugi olla. Keegi olevat juba sumud, hirmsates, iikki
alanud valudes. Kus? Eks ikka raudtee taga, sealt pole ka tehas ise enam
kuigi kaugel.
Ainus, kes ei karda, on Passi-poiss.Endiselt liibib ta loputuid dista1tse.
Voistlejaid tal pole, ta on oma ideaaldistantsil ihui.iksi, teda ei sega.ei
turvas ega roiskuvad viiikesed viihid. Ka pealtvaatajaid pole. Kuna vesi
on soojem, soltuvalt ilmast kas jahe nagu sormki.ibar voi leige nagu
hemesupp pliidinurgal, siis on vahemaad, mida igiujuja liibib, pikemad;
pikenevad ka pohipausid: kuni vesi on veel vedel, on pohjas ki.ilmem.
Pikalt (pikalt-pikalt) istub ta seal, silmad piirani, puurimas ~urma, mis on
juba saabunud.
Ka lugemine pole lakanud. Kes juhtub Dosel koolimajast mooduma,
niieb valgustatud akent ja rohelise kupliga lampi kardina taga. Passi-poiss
loeb, tema huuled vormivad i.ikshaaval, kuid tummal· sonu. Sel moel
lugemine votab aega.Kuid seal, kus elab tema, on aegaki
annaabi.ee 
