· Delhi valitsejad püüdsid indialasi islamiseerida. · Sahh Firuz arendas ulatuslikku ehitustegevust: rajati 40 moseed, 30 medreset, 100 haiglat, 150 silda. · Kerkis uus pealinn Firuzabad. · Ehitusmaterjali saadi hindu templitest, hindu jumalatel ei jätkunud väge seda takistada. · Budismi mõjud küll vähenesid, kui muslimid olid hävitanud Nalanda kolledzi, kuid dzainism taaselavnes. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Leksikograaf, poeet, ja õpetaja Hemachandra ühendas oma loomingus edukalt aarjalaste kultuuri dzainismi filosoofiaga. · Sanskritikeelses teoses ''Suurte inimeste elu'' esitas ta rahvalikus vormis. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS · Kuulsaimad vanaindia eeposed : "Mahabharata" ja "Ramayana" KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Puraanad - hindu pärimuslik usuline kirjavara. KESKAEGSE INDIA KIRJANDUS Poeedid: Kabir (1440 - 1518) Nanak (1469 - 1539) INDIA ARHITEKTUUR · Arhitektuuris andsid tooni jumalusele
islamiseerida. Sahh Firuz (1351-1388) arendas ulatuslikku ehitustegevust: · Rajati 40 moseed, 30 medreset, 100 haiglat, 150 silda jm. · Kerkis uus pealinn Firuzabad (selle ehitamiseks kohaletoodud 180 000 inimest arhitektid, skulptorid, ehitusmeistrid sunniti astuma islami usku). Ehitusmaterjalid saadi lammutatud hindu templitest. Samal ajal, kui budismi mõju vähenes, elavnes jällegi dzainism. Leksikograaf, poeet ning õpetaja Hemachandra (1089-1172) ühendas oma loomingus edukalt aarjalaste kulotuuri dzainismi filosoofiaga. Mitmeköitelises sanskritikeelses teoses ,,Suurte inimeste elu" esitas ta rahvalikus vormis, kuid dzainismi seisukohtadelt lähtudes kogu India mütoloogia. Dzainistid olid islami mõjude suhtes palju immuunsemad, kui Loode-India ja Bengali hindud. Kirjandus.Kunst Keskaja algul said lõpliku kirjaliku vormistuse paljude sajandite jooksul suust suhu kandunud vanaindia eeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramayana"
annaabi.ee 
