Gaius Julius Caesar
Rooma valitsejaks. Mõjusfäärid jagasid triumviirid omavahel. Aastal 59 eKR sai G.J.Caesarist
konsul. Juba siis proovis ta piirata senati võimu.
Aastail 58-51 eKr sooritas Caesar oma kuulsad Gallia sõjaretked. Hoolimata kohalike elanike
raevukast ja visast vastupanust jäi võit järjekindlalt hästi väljaõpetatud ja relvastatud ning
distsiplineeritud Rooma leegionäride armeele. Kohe esimesel Gallia retkel põrkas Caesar kokku
keldi hõimu helveetidega, kelle peaaegu 100 000-meheline vägi ületas arvuliselt roomlaste oma
üsna märkimisväärselt. Algul Maini, Neckari ja Alpide vahelisel alal elavad helveedid olid
otsustanud kolida lõuna poole, Galliasse. Selles teada saanud, kogus Caesar kogu provintsist
Rooma väed kokku , liitis nendega galli hõimude abiväe ja pidas helveetidega esimese lahingu
Arare jõel( praegune Saône). Ta ründas helveete sel hetkel kui nood olid üle jõe tulemas ning