erinevaile lainepikkustele vastavad murdumisnäitajad erinevad väärtused. Dispersioonikatse skeem Newtoni katse Tegi katse 1666. a. Suunad aknakardinas olevast august tulnud valguse läbi klaasprisma seinale. Tekkis vikerkaarevärvides valgusriba. Newton hakkas värvilist riba nimetama spektriks. Valguse spekter näitab, millistest koostisosadest (komponentidest) liitvalgus koosneb. Vikerkaare 7 värvi Violetne Sinine Helsinine Roheline Kollane Oranz Punane Enne Newtoni katset seletati spektri tekkimist mingi salapärase mõjuga, mida klaas avaldab valgusele. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks, mille liitmisel saab taastada valge valguse . Spektriks lahutatud valguse taastamine valgeks valguseks. Valges valguses olevad erineva lainepikkusega lained langevad prismale kõik ühesuguse nurga all (päikesekiirte paralleelne kimp). Prismast väljuvad aga erineva
Skinklased on äärmiselt mitmekesine sislikuliste rühm, kes on kohastunud muutuvate tingimustega. Vahel on koguni raske uskuda, et nad kõik ühte sugukonda kuuluvad. Mitmesugused skinklaste liigid esinevad paljudes troopiliste- ja subtroopiliste piirkondade biotoopides üle kogu maailma. Kõige enam elab neid Kagu-Aasias ja Austraalias. Austraalias elutseva käbisabaskingi pikkus on ligikaudu 30 cm. Käbisabaskingil pole vastase hirmutamiseks mitte ainult suur helsinine keel, vaid ka jäme ning lühike saba, mistõttu näevad mõlemad kehaotsad, pea ja saba ühesugused välja. Rünnaku ajal on skink võimeline vaenlast petma ning ohverdama vaid oma lühikese sabajupi. Sinikeel-skink kasutab sokimeetodit. Ohus olles avab ta lõuad ja näitab eresinist keelt, et vaenlast ehmatada. Sageli ka sisiseb seejuures ähvardavalt. Pikksabaskink hakkab ohu korral oma erksinist värvi sabaga peksma, muidu säilitab ta aga rahu
annaabi.ee 
