Vana Kreeka 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodi de kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis 2. märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas m...
ettepanekuid teha iga 10 päeva järel peetaval Spartiaatide osakaal oli vähemuslik, samas rahvakoosolekul. heloodid moodustasid enamuse. Rahvakoosolekul vastu võetud otsuseid täitsid Sõjameheomadusi arendav riiklik liisu teel valitud 500-liikmeline nõukogu ja rohked kasvatussüsteem oli eelkõige tingitud vajadusest riigiametnikud. Ka 600 kohtunikku valiti kasvõi vajadusest helootie kuuletuma sundida. liisuheitmise teel. 10 strateegi (väejuht) valiti Alates 7 eluaastast pandi poisid rühmiti kodust rahvakoosolekul. Kõigil eelpool mainitud ametnikel eemale elama, kus nad pidid ise hakkama saama ning oli väike sissetulek. pidevalt end treenima. Peale 10 aastat sõjamehena Valitses otsene demokraatia: endi seast ei valitud loeti 30-selt sind täieõiguslikuks kodanikuks ning riigijuhti, vaid juhiti seda ise