Ateena oli oma olemuselt Kreeka suurim linnriik kuid oli siiski väiksem kui Sparta. Sparta hõlmas kahte maakonda (Messeenia ja Lakoonika), olles ainus selletaoline riik Kreekas. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond - spartiaadid. Ülejäänud elanikud ehk perioigid olid küll isiklikult vabad, kuid olid spartiaatide suhtes sõjaväe- ning anadmikohustuslikud ning neid peeti mittekodanikeks. Messeenia alistatud elanikke kutsuti heloodideks, kes olid Sparta maad harivad orjad. Ateenas seevastu kuulusid kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr). Spartas oli riiki juhtivas eesotsas kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Lisaks kuningatele juhtisid riiki vanemate nõukogu - geruusia. Võimukandjate
Riigi eesotsas oli kaks eri suguvõsade esindajat. Nad polnud valitsejad, nad olid pigem pärandava võimuga väejuhid, kelle tegevus oli ka ritualiseeritud. Nende kuningate juhtimisel vallutasid spartalased kogu Lakedaimoni maakonna, aga seda aastaarvu pole konkreetselt teada. Elanikud muudeti oma sõltlasteks, orjadeks- heloodideks. Need kogukonnad, mis ei asunud kõige viljakamal alal, vaid pigem äärealal muudeti perioidideks, kelle ülesanne oli olla Spartale lojaalne ja anda mehi sõjaväkke, aga nad ei olnud heloodid. Perioidid olid siseasjades autonoomsed, spartalased ei sekkunud sinna. Spartalane tööd ei teinud, tema sõdis. Käsitöölised olid ka perioidid.
annaabi.ee 
