"Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus" kokkuvõte
Adelbertus rüvetab tema naise laipa ja Unterrainer seda pealt vaatab.
Ta pidas oma sõna, olles ilmselt kindel, et Adelbertus ei julge sellest kellelegi rääkida. Munk
jõudis elusana, kuid hullununa kloostrisse tagasi. Ta lõikas ise ära selle ihuliikme, mis oli ta
kiusatusse ja pattu viinud, ta ei suutnud enam päevagi elada teadmisega mida ta sellega oli
teinud ega kujutanud ette, et peab sellega astuma kõrgema kohtu ette. Ta suri verekaotusesse,
aga enne seda jõudis siiski prior Helmichiusele pihtida. Prior, kes ei tahtnud kloostrit halba
valgusesse seada, vaikis juhtunu maha. Ta laskis liikvele jutu, et Adelbertus oli surnud mingi
tõve kätte ja mattis temana maha tühja kirstu. Enesetapjat ja pattulangenut ei riskinud ta
pühasse mulda sängitada ja Adelbertus puhkab praegu ilmselt kuskil linnamüüridest
väljaspool võsa all. Priori eesmärk sai aga täidetud asjaosaline oli surnud ja maha maetud
ning kuulujutud vaibusid.