Eestlaste riietuskultuur läbi sajandite
sajandiks. Varem kedrati
lõnga kedervarre ehk värtnaga. Kui keskajal olid suririided veel rikkalikult kaunistatud,
siis nüüdsest lihtsalt valged (valge särk või valge linane rüü). 16. sajandi algusest
pärinevad ka esimesed teated külarätsepatest kuueseppadest ja kasukseppadest. Nad
pärinesid talurahva hulgast, õmblemisoskuse olid omandanud vanematelt räsepatelt, kelle
juures nad õpipoistena olid töötanud. Hakkas levima ka helmestikand seeliku allääre
kaunistamisena (kudrustükk ehk kõverik), varem viljeldi metalltikandit. Ehete kujundusse
lisandus vana geomeetrilise ornamendi kõrvale õiemotiiv, ka gootipärane kristuse sümbol
viinapuu. Rahvakunsti järjepidevat, katkematut arengut tõestab see, et hilisemad tikandid
vastavad väga sageli muinasaegseile metallist rõivakaunistustele.
"Tänu" 17. sajandi alguse suurõnnetusele (nälg ja katk) sai rahva ajalooline mälu
annaabi.ee 
