Eesti rahvariided
neiuikka jõudmisel. Selleks müüs jõukas talumees laudast isegi lehma või härjavärsi.
Kõige tavalisemad kaelaehted olid helmed, neid kanti alati, ei võetud magadeski ära. Valged ja
värvilised klaas- või kivihelmed pandi väikesele tüdrukule kaela, kui tal esimene hammas tuli.
Hõbehelmeid nimetati krõllideks. Eriti hinnatud ehteks olid mitmesuguse jämedusega lülilised
hõbekeed. Kuna üldiselt usuti helmeste tervendavasse mõjusse, siis loeti helmesteta inimest
õnnetuks inimeseks.
Eesti naiste hinnatuim ehe 18.19. saj oli suur kannaga raha, mida kanti keede või metallkettide
küljes. Tihti ümbritseti raha kodaraid meenutava äärega, moodustades kodaratega raha. Võis
kanda mitut kannaga raha ühes kees, kusjuures jõukamatel oli mitu rida selliseid keesid rinnal.
Rinnaeheteks, ühtlasi rõivaste kinnitusvahendeiks olid sõled ja preesid. Väikeste, ümmarguse
annaabi.ee 
