Hendrik Adamson
Ungaris, Skandinaavias, nagu ka Eestis. Enese vormimisel püüdis ta
juhinduda algul Karl August Hindrey, pikemalt Tuglase, hilisemas
eas Peet Vallaku esteetilistest vaadetest.
Järelpõlvlastest on Adamsoni kõige aupaklikumalt, ühtlasi päde -
valt käsitlenud Arvo Mägi. Tema teoks oli Hendrik Adamsoni ,,Kogutud
luuletuste" koostamine, avaldamine ja põhjendamine Rootsis
1963. Hendrik Adamsoni kogutud või valitud luuletusi tahtsid juba
varemalt, Nõukogude ajal, Eestis avaldada helmelased-tõrvalased
Tangsoo ja Aader, kuid Adamson oli nõukoguliku ideoloogia paistel
kui mitte otseselt vaenuleeri kuuluv, siis vähemalt kahtlane ikkagi,
see tähendab, välditav.
Käesoleva kogumiku aluseks on Hendrik Adamsoni eluajal ilmu -
nud luulekogud ,,Mulgimaa" (1919), ,,Inimen" (1925), ,,Tõus ja
mõõn" (1931), ,,Kolletuspäev" (1934), ,,Mälestuste maja" (1936),
,,Linnulaul" (1937) ning sõja tõttu käsikirja jäänud ,,Seitsmes" (1942).
annaabi.ee 
