kui see vihina vikerkaari.“ mis om / kulda / kirju / tet, see ma / anna / peiu / le. Tõlge: Kuulsin külas kiigutavat, laane taga lauldavat. Jooksin majja ema juurde: „Emakene, memmekene, anna mulle aidavõti, kingi mulle kirstuvõti – ma lähen aita end ehtima, aida peale enda vöötama. Panen ette uue põlle, (nii suure) nagu isa aidauks, rinda panen nii suure sõle kui kuu taevas, kaela panen helmekorra nagu vihma ajal vikerkaar.“ Mis mäel paistab ? Meri. Mis seal mere keskel? Õunapuu. Mis seal õunapuu otsas oli ? Kolm oksa, igal oksal õun. Üks oli meega määritud, teine vasest valatud, kolmas kullaga kirjatud. Meega määritud annan emale, vasest valatud annan isale, kullaga kirjatud peiule. Raamatust, Taive Särg „Eesti kalendrilaulud viisidega „ , lk. 187, Tartumaa.
paistma NUKUMÄNG I. Lähme nukku ehtimaie, kuldakägu kängitsema! Ehi nukku, eeri nukku, ehi enda ehtemile, paale pane pardisulgi, liida pääle linnusulgi! Neiud keskel teevad kästud liigutusi. Rinda pane suure sõle kui see kuu taeva'esse, kaela heida helmekorra kui see korda kanamune, pähe pane laia pärja kui see vihma vikerkaari! Nukukene, noorukene, seadi jalad jooksemaie, viska linik lepa pääle, kaelarätik kase pääle! Neiud viskavad liniku, jooksevad ringist välja, poisid kännul neid püüdmas. Ringisolijad hoiavad tahapoole poolringi. Jookse, nukku, jõua, nukku, jookse poolest Poolamaada,
annaabi.ee 
