et sellest on tuletatud Helme kohanimi. Vanarahva jutu järgi on Helmel veel teinegi saamislugu. Ordulossi vallikraavis niriseb puhtaveeline allikas. Muiste olla selles allikas noor neiu nägu pesnud, aga seejuures oma helmed allikasse kaotanud. Helmeid ta enam veest kätte ei saanud, küll aga muutunud neiu näonahk imeliselt siidpehmeks. Peagi levis allika kuulsus ja võluvägi üle kihelkonna, isegi kaugemalt tuldi siia allikahaldjale ohvrit tooma. Allikat aga hakati kutsuma Helmede allikaks. Aeg ja esivanemad on jätnud Helme vallale päranduseks mitmeid kultuuriloolisi vaatamisväärsusi, mille kaudu tuntakse Helmet ka väljaspool kodukanti. Helme koduloomuuseumi kogudes kajastub ilmekalt esiisade eluolu, seltsi- ja hariduselu, põllumajandus, käsitöö ja kaubandus. Jõgevestes asub balti aadlist Vene väejuhi Barclay de Tolly perekonna hauakamber. Taagepera ja Holdre loss on stiilsed näited balti-saksa mõisaarhitektuurist.
K 18.02.2016 Tallinna raevangla on spetsiaalselt vanglaks püstitatud hilisgooti hoone, mis on ainus omataoline Eestis. Vangla algne rajamine kaob juba 14.sajandi algupoolele, kuid praegusel kohal asub see alates 14.sajandi lõpust. Teada alates 1337 kui raevangla (Domus Tortoris – rahva suus alevilaut). Praeguse ilme sai hoone 1441-1442 aasta ümberehituse käigus, mida juhtisid kiviraidurid Gerke van Helmede (Helmest), Hans Wiborch (Viiburist) ja Hans Howesten (kiviraidur). Samuti toimus ka igal järgneval sajandil ka väiksemaid parandustöid. 18.sajandil kasutati hoonet linna arstikabinetina, vajas põhjalikku remonti. 1832 aastal müüdi hoone eravaldusesse, muutes hoone elamuks ning eravalduses püsis ta 1979 aastani. 1979-1980 aastal restaureeriti hoone Poola firma PKZ poolt. Kõrvaldati hilisemad lisandid ning ühendati hoone raekoja tänav neljaga, muutes hoone tühiseks
annaabi.ee 
