Eesti kirjandus I, kordamine
Raamat Saksa poeetikast,
ilmus 1624. Annab kindlad reeglid, kuidas luuletusi kirjutada, annab
värsiõpetuse. Annab soovitused, kuidas kirjutada pulmalaulu. On öeldus, et
pulmalaulu kirjutamisel võiks kasutada looduskirjeldusi. Peab kujutama
armastust ja noorpaari igatsust teineteise järele. Tuleb kirjeldada pruutpaari
jõukust ja voorusi. On tavaline et luuletus lõppes puändiga, mis
pumarahvale nalja valmistas. Tollastes luuletustes anti pruudile
hellitusnimetusi, mis tänapäeval mõjuvad naeruväärsetena. Pruuti nimetati
põrsaks, kanaks, papagoiks, tavalisim oli kana, kanake.
Tolle aja kõige moodsam luulevorm. Nii kirjutati ka eesti pulmaluuletused
tolle aja moodi järgides.
Uurijad on spekuleerinud, et kas pulmaluule jäigi vaid kõrgseltskonna
siseasjaks või said sellest osa ka lihtinimesed. Pulmaseltskonnas oli ka
lihtrahvast- köögirahvas, voorimehed, kes enamasti olid lihtrahva hulgast.
Brockmanni kiidulaul eesti keelele.
3
annaabi.ee 
