Eesti rahvamuusika
Setu karjaselauludes valitsevad itke meenutavad kaherealised viisid.
Põhja-Eesti karjaselaule lauldi uuemate lüüriliste laulude viisidel (vt p 7.2). Erilised karjatoonid olid üksnes Kuusalu ja Jõelähtme rannikul.
Karjaselauludele lähedased olid Lõuna-Eestis välja kujunenud õitsilaulud. Õits oli ühine öine tööloomade karjatamine kevadiste põllutööde
ajal. Siis said noored suhelda, lõbutseda ja tule ümber aega veeta.
Lühemad õitsilaulud meenutasid paljus huikeid ja helletusi. Pikemaid õitsilaule lauldi tavaliselt lüüriliste laulude, harvem tavandilaulude
viisidega.
Mitmesuguste tegevustega seostuvad kodutööde laulud, mille saatel lüpsti lehma, löödi võid kokku, keedeti toitu, pruuliti õlut jne. Setumaal
kogunesid terve külakonna naised paar korda aastas (jõulude ja lihavõtte eel) oja äärde pesu pesema. Pesu väänates või kurikaga (tõlvaga)
vaalides lauldi.
annaabi.ee 
