Hereetilised õpetused ning nende mõju kristluse arengule antiik- ja varakeskajal
sõnastamisega just nimelt selleks, et välistada hereesiaid. Kuigi peab ütlema, et nii
mõneski neis oli õpetus liiast läbi imbunud kreeka filosoofiast, mis võis seada kahtluse
alla nende tõeliselt ortodoksse nägemuse kristlusest (Näit. Origenese õpetus astmelisest
Kolmainsusest).24
Et nüüd paremini orienteeruda selle aja olustikus, piilume seda natuke ligemalt. Aastail u.
40 oli Jeruusalemma koguduses ca 3000 kristlast, kellest hellenistlikum osa oli
keskmisest jõukam. Kuna juba Jeesuse eluajal olid tema kuulutuste sisu ja praktiline
eluhoiak viinud konflikti juutide usuliste juhtidega, siis ei ole see üllatus, et peale
Jeruusalemma templi hävitamist 70.aastal halvenesid juutide ja juudakristlaste suhted
veelgi25.
Kuigi alguses olid Jumala pärijad juudid, aga kuna nad ,,olid paadunud ja ei võtnud
evangeeliumi vastu"26, said Jumala pärijateks kristlased.
21
Lane 2002, lk. 24
22
Lane 2002, lk. 22-23
23
Lane 2002, lk