Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
kohaselt aga enam sellesse valdkonda, mida inimene piisavalt kontrollida suudaks. Hellenismiaja
maailmamõistmist iseloomustab üldine ettevaatlikus kõige suhtes, mis puudutab inimese suhtes välist
maailma. See “ala”, mida inimene tõesti kontrollida suudab, paistis taanduvat üksnes omaenda hingele –
selline on vähemasti stoa õpetuse hinnang inimese olukorrale.
Kui meiegi ajastut tänapäeval nimetatakse tihti individualismi ajastuks, siis võib hellenismiaega selles
mõttes pidada oma vaimsuselt kaasajale lähedaseks ajastuks.
Üheks hellenismiaja filosoofia koolidest oli ka stoa või stoikute kool. Stoa koolkonna rajajaks oli ZENON Kitionist
(u. 333-262 eKr.). Koolkond sai nimetuse koha järgi Ateenas, kus õpetamine toimus. Selleks oli maalingutega
kaunistatud portikus, st sammaskäik, mis kandis nime stoa poikile. Zenon alustas seal oma õpetuse jagamist
umbkaudu 300. aasta paiku. Kool eksisteeris Ateenas kuni umbkaudu 260. aastani pKr
annaabi.ee 
