käepärase meetodi mõtlemise ja läbikasutamiseks ja korrigeerimiseks. Isegi Plaron oli valitsematu ja korratu hing. Liiga sageli sattus ta müüdi pilvedesse, liiga rikkalikult laskis ta ilu loorida tõe nägu. Aristoteles ise, rikkus tihti oma reeglei; kuid sealjuures oli ta mineviku saadus, mitte selle tuleviku oma, mida tahtis ehitada ta mõte. Kreekamaa poliitiline ja majanduslik langus tõi endaga kaasa helleenliku vaimu ja iseloomu nõrgenemise pärast Aristotelest; kuid kui barbaarse pimeduse aastatuhande järel uus rass leidis jälle vaba aega ja jõudu spekulatsiooniks, muttus Aristotelese loogika Organon Boethiuse tõlkes keskaegsele mõtlemisele toitvaks pinnaseks. Temast sai täpne ema sellele skolastilisele filosoofiale, mis kuigi jäi viljatuks piiravate dogmade tõttu, sellest hoolimata harjutas noorusliku Euroopa
neljahobuserakend on tulnud olümpiamängudel võitjaks. Mõlemad ended kuulutasid Philippose vastsündinud pojale suurt tulevikku. Sõjalise kuulsuse vastu hakkas andekas nooruk huvi ilmutama juba varakult. Seejuures etendas üsna suurt rolli selles isa, kes oli osalenud kaugelt rohkem kui ühes sõjalises konfliktis. Väejuhist kuningas Philippos II õpetas pojale sõdimiskunsti, milles viimane juba õige varsti jõudsaid edusamme tegema hakkas. Tulevane suur universumi vapustaja sai helleenliku kasvatuse: 343 eKr sai temast Vana- Kreeka ühe kuulsaima filosoofi Aristotelese kasvandik. Antiikmaailma suur kirjanik Plutarchos kirjeldab oma "Paralleelsetes elulugudes" Makedoonia Aleksandri haridusteed järgmiselt: "... Aleksandri loomus tõmbas teda teadmiste omandamise ja raamatute lugemise poole. Ta arvas ja rääkis tihti, et "Iliase" lugemisest on kasu sõjaliste võitude saavutamisel. Aleksander... oli vaimustuses Aristotelesest ja kinnitas, et armastab õpetajat samavõrra kui