19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
Uskumus tähendab ise
harjumusreegli välja kujunemises (toimimisreeglid). Ei läheneta otse küsimusele, vaid
tõese uskumuse kaudu. Teeb kindlaks, mis on tõene uskumus. Ja selle kaudu läheneb
uskumuse juurde. Näitab, et uskumus on tõelise uskumuse objekt. Tõelise uskumuse
produtseerib neljas meetod. Esimene meetod oli kangekaelne meetod, et võetaks
omaks uskumus ja jäädakse sellele kangekaelselt kindlaks. Näide lk 1696 – taim ja
hellebor, Sokrates jõi seda ja suri; mürk oli tehtud helleborist; aga teine autor peab
seda taime inimeseks; arvab, et vaidlesid Sokrates ja „hellebor“ ja häbist suri ära;
autor on valesti aru saanud. Abelard „Kannatuste lugu“ näide – dokument kirjeldab
tolle aja vaimset situatsiooni; kangekaelsuse meetodi aeg, kus hoiti kinni oma
positsioonist. Hermeneutiliselt põhjendada eksitust siin – ta laiendab oma ajastu vaimu
muule ajale