Enn vetemaa
ähvardavat ohtu. Ometi suudab «Illuminatsioonide» pseudointelligentlik seltskond oma sofistikaga ausa, kuid
lihtsameelse hinge ära hullutada. Katastroofi, nupulevajutamist (meie probleemi kontekstis nimetagem seda
märksõnaga «kurjus») käsitletakse selles teoses kui juhust, vähese valvsuse tulemust või kellegi isiku
«närvid läbi»seisundit. «Pillimehes» on sama probleemi disponeeritud teisiti -- kurjuse tööriistaks olemine
on viidud sellise inimese sisse, kes hellatundelise natuurina igati püüab halba vältida, olla aus,
põhimõttekindel. Ometi peitub just sellises tegelases mingi «halvaloomuline kasvaja». Bernhardis vallandus
hävitamise fanatism teiste tõukel, pahelisus ei olnud tema sees, vaid väljaspool. Ruuben Iilime kogemus näib
meile aga ütlevat, et kurjuse funktsioneerimiseks ühiskonnas ei olegi tarvis eesmärgipärastatud,
teadvustatud kujul kurja tahet, vaid algul piisab tühisenagi näivast järeleandmisest. Ruubeni tüüpi tegelased
annaabi.ee 
