Ohtu mõis
ning korruste vahesimss. Vastavalt pilastrite paigutusele on
aknad asetatud rühmiti (rütm 1+2+3+2+1). Alumise korruse
aknad on suhteliselt madalad, peaaegu ruudukujulised (algselt
ilmselt 20ruudulised), teisel korrusel on need aga kõrged, saali
aknad lisaks ka kaarjate sillustega. Kõiki aknaid piiravad
lamedad krohväärised. Viimased, nagu karniisid ja pilastridki,
on valgendatud, mistõttu oma heleduses vastanduvad
seinapinna põhiosa katvale söepuru ja helklevate
klaasikildudega segatud tumehallile pritskrohvile, mis annab
fassaadidele aktiivse, elava liigenduse. Esifassaadi nurkadel on
olnud raudplekist kohrutatud lohepeakujulised veesülitid ning
risaliidiviilu tipul metallist kraatervaas. Nii lohepeade kui vaasi
teostus lubab arvata Ohtus tegutsenud heatasemelist
plekkseppa, ehkki veesülitite juurde kuuluv sepis (kronsteinid)
on võrreldes teiste samalaadsete näidetega suhteliselt
saamatu.