TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
eesti keelde, aga ka selle vastetest teistes keeltes.
1.1. Haldjas eesti pärimuses
Sõna “haldjas” on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten (=hoidma,
pidama, kaitsma). “Oletatakse, et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel
asuvate gootide käest.”(Masing 1998:117)
Eestis nimetatakse haldjaid mitmeti: haldijas, haldjas, hallijas, halljas, halijas, haldja,
halgijas, halgjas ning helkjas (Eisen 1995:44), aga Harjumaal ka all ja Muhul aljas (Masing
1998:117).
Siiski pole haldjad tuntud kogu Eestis, sõna puudub täiesti Lõuna-Tartumaal, Võrumaal ja
Lõuna-Viljandimaal, kus sama mõistet asendavad igasugused isad ja emad (Masing 1998:117),
mida Eisen nimetab vaimudeks (Eisen 1995:44). Haldjas esineb üldse vähestel soome-ugri
rahvastel, peale eestlaste tunnevad sõna ainult soomlased ja vadjalased. “Soomlased nimetavad