Võrtsjärv
o
valguse spektraalne sügavusjaotus. Vee optilised omadused, mida väljendavad valguse
neeldumis- ja hajumistegur, on osaliselt määratud puhta vee omadustega, kuid neid mõjutavad
tugevasti vees olevad optiliselt aktiivsed ained. Kõige rohkem neelavad valgust taime
-rakkudes sisalduvad pigmendid ja veele värvust andvad lahustunud orgaanilised ained,
peamiselt huumusained. Langenud mitmesugustele vees heljuvatele osakestele, peegeldub
valgus neilt igas suunas, mille tagajärjel pikeneb valguskiirte teekond vees ja suureneb
neeldumise tõenäosus. Nii valguse neelamine kui ka optiliselt aktiivsete ainete tekitatud
hajumine põhjustab veekogus valguse nõrgenemist sügavuti.
Võrtsjärvel tehtud optilised mõõtmised:
Esimesed, 1911. aastal Võrtsjärves Secchi kettaga tehtud mõõtmised näitasid, et vee
läbipaistvus oli jäävabal ajal enamasti ühe meetri ringis ja ulatus vaid erandkordadel 1,5
annaabi.ee 
