Sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Inertsi tõttu. 13. Pikilained on lained, kus võnkumine toimbub piki levimissihti. (heli) 14. Ristlained on lained kus võnkumine toimub levimissihiga risti. (järvelained) 15. Lainepikkus teepikkus mille laine läbib ühe võnkeperioodi jooksul (lambada=v*t, lambada=v/f) 16. Heli tekitajaks on võnkuvad kehad. 16-20 000 Hz 17. Helivaljusus sõltub helkiallika võnke amplituudist, amplituut suureneb heli valjeneb. 18. Heli kõrgust tekitab suurema sagedusega võnkuv keha. Mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. 19. Interferents on nähtus kus lainete liitumise tulemusena keskkonna erinevad punktid hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Tekib kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. 20. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu
lineaarselt peab reguleertakistil olema logaritmilisele vastupidine reguleertunnusjoon, see tähendab reguleertunnusjoon peab olema eksponentsiaalne. Selleks sobivad on takistid: · SP3 12 · SP3 23 Ri/Rn 1/n Kui B tunnusjoonega regulaatori liugur on keskasendis, siis tema väljundpinge Uv = 0,1. Kui püsiva helirõhu taseme korral tõsta signaali sagedust sagedusest 2 kHz kõrgemale või vähendada sagedusest 500 Hz madalamale, siis kuuldav helivaljusus väheneb ja suhteliselt seda enam, mida madalam on helirõhu tase keskmistel sagedustel, seetõttu helivaljususe vähendamisel kaovad helist madalad ja nõrgenevad kõrged sagedused. Niisugune sagedusmoonutus helitugevuse reguleerimisel ei ole täielikult kõrvaldatav tämbriregulaatori abil ja see oleks ka ebamugav kui helitugevuse reguleerimise järel peaks reguleerima ka helitämbrit. Et madalate ja kõrgete sageduste õige tasakaal kesksageduste suhtes jääks sõltumatuks heli
annaabi.ee 
