Sihktiivalised
Parema eestiiva alusel asub õhuke läbipaistev tugeva soonega raamitud
ala (peegel). Vasaku eestiiva alusel paikneb "poogen" - samuti tugeva soonega ümbritsetud
piirkond. Poognat ümbritsev jäme soon on aga kaetud ogakestega. Siristamise ajal hõõrutakse neid
ogakesi kiiresti vastu peegli servasoont, peegel võimendab tekkivat heli. Mõnikord on peegli ja
poogna asetus vastupidine, st peegel vasakul ja poogen paremal kattetiival, kuid siristamise
mehhanism on ikka samasugune. Enamasti on helitekitamiselundid vaid isasloomadel, harva
suudavad ka emased siristada. Heli vastuvõtmise elund paikneb pikatundlalistel eesjala sääres, see
koosneb kahest jala vastasküljel süvendis paiknevast trummikilest (mis on mõnikord osaliselt
kaetud) ning meelerakkudest, närvilõpmetest, lihastest jne.
Lühitundlalised tekitavad heli kattetiibade ja tagajalgade abil. Tagareite siseküljel paikneb rida
hambakesi, kattetiibade üks soon on aga väga tugev ja jäme. Jalgu hõõrutakse heli tekitamiseks