Henrik Ibsen “Nukumaja” kirjand
Nora sellise oleku põhjuseks oli tema isa kasvatus. Talle oli juba lapsena selgeks
tehtud, et naine pole keegi ja et naise kohus on olla oma mehel meeljärgi. Nora
täiskasvanuks saamist takistas ka tema abikaasa Helmer. Mees kohtles abikaasat nagu
väikest last, kes pole veel piisavalt küps, et mõista tõsiseid maailma asju. Seega üritas
mees suunata naist kuidagi piltlikult, vahetevahel kutsudes teda helitavalt oravaks ja
lõokeseks.
Pealtnäha täiuslikus peres puudus naisel aga täiesti sõnaõigus, kõiki
peresiseseid asju otsustas mees üksi. Mõeldes ajastule, mida on raamatus kujutatud,
polnud Noral tol hetkel väga muud valikut, ta pidi leppima sellega, et naised olid
ühiskonna seisukohalt oma abikaasade mängukannid, kes pidid arvestama sellega
mida mees oli ölenud ning hoolitsema laste ja kodu eest. Seega täitis ta oma rolli
annaabi.ee 
