Sihktiivalised
kaetud) ning meelerakkudest, närvilõpmetest, lihastest jne.
Lühitundlalised tekitavad heli kattetiibade ja tagajalgade abil. Tagareite siseküljel paikneb rida
hambakesi, kattetiibade üks soon on aga väga tugev ja jäme. Jalgu hõõrutakse heli tekitamiseks
vastu tiiba. Harvem on süsteem vastupidine - hambakesed paiknevad tiivasoonel, reiel on sile
kiiluke, mille vastu neid hõõrutakse. Selline on näiteks käristaja. Lühitundlaliste tümpanaalelundid
(helitajumiselundid) paiknevad tagakeha esimese lüli hingeavade taga. Elund koosneb ümmargusest
või ovaalsest avast, mis on tõmmatud üle õhukese kilega ja samuti varustatud närviga. Kile all
paikneb õhukott, kilet hoitakse spetsiaalsete lihaste abil pingul
(http://et.wikipedia.org/wiki/Sihktiivalised ).
Kokkuvõte
Sihktiivalised põlvnevad ilmselt kivisöeajastul elanud ürgsihktiivalistest. Juba permi ajastul