1960. aastal keelati tuuma katsetused (ainult maa all võis). 1969. aastal algasid USA ja NL vahelised kõnelused strateegilise relvastumise piirmaise üle. 1972-74. aastatel allkirjastati kokkulepped, millega piirati strateegilist ründerelvastust (raketid ja pommituslennukid, mis suudavad teisel kontinendil asuvat sihtmärki tabada) ning raketitõrjasüsteemide piiramise leping, millega lõpetati raketitõrjesüsteemide väljatöötamine ja ülesseadmine. 1975. aastal toimus Helisngis Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverents (CSCE) lõppakt ehk Helisngi deklaratsioon kuulutas, et kõik pärast II MS Euroopas kujunenud piirid (seega sotsialismilee) on puutumata. Kõik lõppaktile allakirjutanud riigid kohustusid täitma inimõigusi. USA, NL ja Hiina omasid tuumarelvi, seega toimisid nad vastavalt, et sõda ära hoida. Vastaslikud liidud ja poliitilised-majanduslikud kokkulepped kahe üliriigi vahel. NL ja USA jõudsid SRP1'ni,
protsessid" - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. ,,Sakalas" ilmusid rahvusliku liikumise põhilisi probleeme analüüsivad ja ülesandeid püstitavad käsitlused, mis nõudsid feodaalsuhete kaotamist, seisuste võrdsust, ühtse Eestimaa kubermangu moodustamist, kohtureformi. Analüüsiti majandus- ja kultuurielu paljudest aspektidest. Tähtis koht ,,Sakalal" ja selle lisalehel ilukirjanduse ja kirjanduskriitika arengus. Jakob Hurt (1839-1907) 1886 - kaitses Helisngis doktoriväitekirja, rahvuslikult meelestatud, rahvaluulest innustatud. Astus ÕES-i, kus tutvus Kreutzwaldiga, kelle soovitusel tõlkis 1862. aastal lõunaeesti murdesse talurahvaseaduse. ,,Vanemuise" seltsis esines Hurt loodusteaduslike, ajalugu, rahvaluulet käsitlevate ettekannetega. Eestikeelse hariduse, eestluse propagandatõi kaasa teravaid vastuväiteid baltlastelt. Hurda ajalookäsitlus Jakobsonist erineb, esitab fakte rahulikult, neutraalselt.