Suvearmastus
Terve õhtu, öö ja järgmise päeva ootas Kersti kõnet. Kui ta mobiil laual pool 7 õhtul
lõpuks helises, ta lausa tormas telefonile vastama. ,,Jah?" küsis ta häbelikult, ootusärevus
häälenoodis. ,,Tere, mina olen see poiss, kes sinult eile kesklinna kohvikus numbrit küsis.
Vabanda, et ma varem ei helistanud, mul oli väga kiire." ,,Sellest pole midagi," õhkas Kersti
õnnest. Richardo jätkas kergendatult: ,,On sul tänaseks õhtuks plaane?" ,,Ei," vastas Kersti
heliseval häälel. ,,Ma mõtlesin, et kuna olen siin vaid puhkamas ega tunne linna üldse, siis ehk
näitaksid mulle seda? Kui see just väga tülikas pole." Kohati liiga kiiresti rääkides vastas
tüdruk: ,,Ei, loomulikult ei. See tähendab, see pole mingi tüli, vastupidi, ma teen seda hea
meelega." Telefonist kostis naeratus ning seejärel Richardo rõõmus hääl: ,,Selge, kohtume siis
selles samuses kohvikus. Kui kiiresti sa sinna jõuad?" ,,15 minutiga maksimum." ,,Tore, seal
näeme." ,,Olgu!"
annaabi.ee 
