Viimane mõrva lugu Trrrr....Ja heliseski kell. Kell on 5 hommikul, mil on mul aeg süüa, riide panna ja tööle minna. Sõin sisse paar võileiba ja jooksin ruttu takso peale. Tööl pean istuma oma kontoris ja tegema paberitööd kuni heliseb mu lauatelefon ja mind kutsutakse kuriteo paika. Ja just see juhtusgi. Mu laulatelefon heliseb. ,, Tere Mitch , mina Daniel siin. Tule Quillayute jõe juurde. Leidsime noore naise pea. Tundub alles värske. ,, Olin ehmunud, ma pole veel oma karjääri ajal ainult pead leidnud. ,, Kohe
said. Marko imetles L-lid. Tal oli tõesti hea meel, et kohtus L-iga. L ei tahtnud ennast siduda, sest alles oli saanud oma elu korda. Ta ei suutnud enam mehi 100% usaldada. Arvas et sõbrad võiksid nad olla, ja ega mees muud polegi veel öelnud. Muutsus üha nukramaks, miks ei võinud olla temal tavalist klassikalist peret ? L oli õnnelik, sest paljud naised ei suuda vägivaldse ja joodikust mehest vabaneda. L lootis, et tel heliseks. Õige pea tel heliseski ning ekraanil vilkus nimi Marko!. Marko tegi ettepaneku järgmisel päeval lõõgastuda, et laste kõrvalt pole puhata saanudki. Memm oli nõus laste järele vaatama. L ei suutnud lakata Markole mõtlemast. L oli armumas-kuid ta kartis. HIRM-L sättis ennast mitu tundi, ka Marko oli ennast ilusti üles löönud. Nad tundsin ennast mugavalt üksteise seltskonnas. L ei teadnud, mida tellida, kuna ei teadnud mehe võimalusi. Arvas siis ki, et kuna mees teda välja kutsus, siis teeb ka välja
annaabi.ee 
