Kultuuriajaloo eksami konspekt
üha massilisemalt külastama mereäärseid piirkondi asuti ümber
väärtustama, sündis rannakultuur (sh ka rannaarhitektuur,
rannakostüümid jms)
"Maakellad: 19. sajandi maapiirkondade helimaastik ja
tundekultuur" (1994)
Uurimus 19. sajandi helide ja kuulmis-kultuurist. Peamine teema:
kirikukellade suur tähtsus maaühiskonnas. Corbin toob kasutusele
"heliruumi" mõiste, kirjutades, et "kellatorn surub inimestele peale kindla
heliruumi" ja "kujundab nende siseilma". Heliruum määratleb ja kujundab
inimeste teatava "helilise identiteedi". 19. sajandi külainimesed suutsid
väga täpselt oma kellaheli ära tunda, see oli just nendekell, mis lõi ja mitte
naaberküla oma. Sealjuures on toonitatud maapiirkondade "helilise
identiteedi" erinevust linnadega võrdluses, mille "heliruum" oli märka
kirevam.
BARBARA H. ROSENWEIN (sünd.1945)
"Viha minevik: ühe emotsiooni sotsiaalsed kasutused keskajal"
(1998)