Muusikaajalugu - Esimesed pillid eestis
Neid valmistati enamasti kodus.
Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke, puulehte, kõrsi
Tunti nelja liiki pille :
Puhkpillid
pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv.
Keelpillid
kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill.
Lõõtspillid
Löökpillid
krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram.
Parmupill
anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid,
mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks.
Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis.
Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad,
jutustava sisuga ja koosnesid salmidest.
Nende arv võis ulatuda mitmekümneni.
Tekstid olid lõppriimilised. Eeskujuks oli nii kirikulaul kui saksa tõlkekirjandusest pärit luule
· Muusika Muusika päritolu oli kahesugune:
annaabi.ee 
