Levimuusika
Nende meloodia on voolav, kergesti lauldav ja väljendusrikas. Kõlalt on nad
m ažoorsed. M inoorseid countrylaule kohtab harva. K antrilaulud e rütm on tavaliselt
kerge swingiga.
Kuuekümnendate aastate lõpul oli countrymuusika viimaseks sõnaks saanud
“N ashville sound”, m is püüdis eri suundi taas ühe nim etaja alla viis. Nashville sai
countrymuusika vaimseks ja majanduslikuks keskuseks. See linn kujunes USA
muusikatööstuses tähtsuselt teiseks linnaks. Linnas oli 40 heliplaadistuudiot, 53
plaadifirmat, 400 kirjastust, 7 heliplaadivabrikut, 1500 kutselist interpreeti ja sama
palju heliloojaid.
1925 aastal alustas N ashville’I raadiosaatja W S M countrym uusika saatesarja, m is
esialgu k andis nim etust “B arnd ance”, hiljem – “Grand Ole Opry”
Countrylaulud on enamasti igapäevase, olustikulise sisuga. Koduselt lihtne on ka
nende esituslaad- see ongi nende tohutu populaarsuse põhjuseks.
Countrylalude populaarsuse rajas Jimmie Rodgers (1897- 1933)