Kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika
Omamoodi täius täiuses või sellele ligilähedane.
Sajanditega paikalihvitud muusika ja arhitektuur, teineteist toetamas ja võimendamas. Kas
ruumi proportsioonide, interjööri elementide stiili ja ehitusmaterjalide kasutamise
traditsiooni väljakujunemisel oli oma osa ka kirikumuusika poolt esitatud akustilistel
nõuetel (nagu praegused normid saalehitiste projekteerimisel) või arenes muusika ise, et
mõjusaimal moel ära kasutada ülipikka järelkaja ja helipeegeldusi võlvidelt? Küllap nii
seda kui teist. Loodusseadustele alluma pidanud insenertehnilised lahendused saavutasid
lõpuks oma piiri, arhitektuurne osa veel ,,ilutses" veidi aega edasi, muutudes dekoorilt
keerukamaks ja maneerlikumaks, ent akustilises mõttes polnud arhitektuuril võimalik senist
muusikastiili enam rohkem toetada.
Kaja ja vastukaja hingelises tähenduses ehk ongi üks vaimuliku muusika põhilisi
omadusi. Muusika vastukajana puudutus, mida tunneme meeleliigutusena, soovis oma