Rickenbackeri 4001 stereobass Rickenbackeri 4001 basskitarri tutvustati esimest korda 1961. aastal ning see oli firma teine elektrooniline mudel (joonis 21). 1971. aastal oli 4001 mudelil kaks helipead ja ,,Ric-o- sound" stereo võimalus, mis lisas ekstra väljundi (ühe mõlemale helipeale). See andis mängijatele võimaluse ühendada pill kahe võimendiga, saavutamaks valjemat heli. Uus mudel koosnes Rickenbackeri ,,läbi kaela" konstruktsioonist (mis andis suurema pingetaluvuse) ning kahest fermipeast (lubamaks kaela liikumist väänata, lisandiks kumeruse standardsele kompenseerimisele). Ei ole ühtegi teist basskitarri, mis näeks välja nagu Rickenbacker 4001 või kõlaks temaga sarnaselt. Viimane Rickenbacker 4001 valmistati 1984. aastal, kuid sellest
EB-1 uus versioon lasti välja 1970. aastal, kuid seekord ilma pikendatava jalata. Samuti 1958. aastal väljastas Gibson EB-2 ning järgmisel aastal EB-0. Gibsoni EB-0 oli väga sarnane elektrikitarrile Gibson SG välimuse poolest. Fenderi bassidel olid helipead kinnitatud silla ja kaela vahele, kuid paljudel Gibsoni varajastel bassidel oli üks humbucker helipea paigutatud otse kaela vastu. Gibson lasi tootmisesse järgmise basskitarri, EB-3, 1961. aastal, millel oli lisaks ühele humbucker helipeale ka teine mini-humbucker, mis oli asetatud silla juurde. Gibsoni basskitarrid olid ka algselt väiksemad kui Fenderi omad Gibson alustas 34-tollise basskitarri tootmist alles 1963. aastal, kui lasti välja Gibsoni Thunderbird. See oli esimene Gibsoni bass, millel oli kasutatud topelt humbucker helipäid, mis olid asetatud tänapäevaselt traditsioonilistele positsioonidele silla ja kaela vahelise ala keskele. Mõned väikesemad firmad hakkasid samuti tootma basskitarre nagu Kay 1952
annaabi.ee 
