Helisagedus on helivõngete arv sekundis ja mõõdetakse hertsides (Hz). Inimene kuuleb helisagedusest ainult põhivõnkesagedust. Helivaljuse süsteemiväliseks akustiliseks mõõtühikuks etalonhelisagedusel 1000 Hz on foon. Mingi teise sagedusega heli valjuse määramiseks kasutatakse audiomeetrit. Tundmatu heli poolt põhjustatud heliaistingu tugevust võrreldakse kuulmise teel standartse helitaseme ehk heli nullnivooga, milleks on etalonheli tugevus sagedusel 1000 Hz. Tundmatu heli helinivoo väljaselgitamiseks reguleeritakse audiomeetrit kuni aistingute subjektiivse võrdsustumiseni. Helitugevuse muutust ei taju inimene kuulmistaju logaritmilise iseloomu tõttu mitte absoluutse, vaid suhtelisena. Seetõttu ei väljendata helitugevuse muutust iseloomustavaid suurusi mitte absoluutsetelt (näiteks: W/m 2), vaid suhteliste ühikute logaritmina detsibellides (1db = 1/10 belli) standardsete nulltasemete suhtes.
ultrahelid? Inimese kõrv tajub helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 kuni 20000 Hz. Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. 2.Mis on mürasündmus? Püsiva tasemega heli, mille kestus on üks sekund ja mille kestel vabaneb sama kogus akustilist energiat kui kogu mürasündmuse vältel. 3.Mis põhjusel tuleb mõõta müra erinevate filtrite abil, saades tulemused ühikutes nagu dB(A) või dB(C)? kõvera A järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele 40 fooni ja alla selle 6 Riski- ja ohutusõpetus kõvera C järgi mõõdetud helinivoo (dB) vastab helivaljusele üle 70 fooni 4.Kas töö II osas mõõdetud ruumid vastasid normidele? Mida tuleks ja saaks ette võtta tulemuste parandamiseks? Millega tuleks arvestada antud normidega võrdlemise juures? 5.Millal ja milliseid müra isikukaitsevahendeid peab töötajale andma
heliallikas on samas ruumis. Kui ruumis ei ole peagu üldse neelavaid pindu (seinad, katus ja põrand), siis heli põrkub pindade vahel ning võtab kaua aega enne, kui see vaibub. Sellises ruumis on kuulajal väga raske aru saada jutustajast, sest ta kuuleb nii otsest heli kui ka peegelduvaid helilaineid. Kui aga pinnad on kaetud materjaliga, mis neelab heli, siis peegelduv heli kaob palju kiiremini ja kuulajani jõuab ainult otsene heli. Niimoodi tõuseb ka üldine helinivoo ruumis. Materjali helineelavuse omadused on sõltuvalt sagedusest väljendatavad neelavuse koefitsiendiga α (alfa). Alfa (α) ulatus on 0 kuni 1.00 (täielikust peegeldusest kuni täieliku neeldumuseni). Üksikud helineelajad on ruumis olevad lauad, toolid, inimesed jne. Nende neelduvus on tavaliselt väljendatud m2-ga ühe objekti kohta. Kaja pikkus ruumis ehk reverberatsiooni aeg iseloomustab, kui kaua kestab akustiline energia selles ruumis
kirjutanud: "Lausa hämmastav oli jälgida meie seitsmekuust beebit- kui telerist tuli reklaamipausi eelne kõll, jättis beebi kõik muu, isegi rinnaimemise pooleli ja vaatas ainiti telekat. Kui paus oli läbi, toimetati oma asju edasi". (Aaremäe, 2009, 64.) 16 Arvatavasti on reklaami vaatamise põhjuseks reklaamiaegne muusika (sealhulgas muust programmist valjem helinivoo) ning kirevad värvitoonid, mis on reklaamidele omased. Alates viiendast eluaastast tekivad lastel esimesed sõbrasuhted. Tavaliselt on laste seas populaarne see, kellel on viimase moe mänguasi. (Aaremäe, 2009, 68.) Täiskasvanute roll mängude mõjutamisel avaldub ka mänguasjade tootmises: on ju Teletupsud, Barbie'd, Miki- Hiired ja Pokemonid täiskasvanute looming. Välja kujunevad moemänguasjad: ,,Karoliine" lasteaias selgus, et praegu on popp omada
annaabi.ee 
