"helinatest" - 1 õppematerjal

Alesander Puškin

viisid ära nende "mustad mehed". Aleksandr Sergejevits Puskin suri 10. veebruaril 1837. Eleegia Noorpõlve pidustuste metsik uljus mu meelde pohmeluse jäljed muljus.Kuid aastatega nagu vana vein saab kirkamaks ka mineviku lein. Mind ootab vaev. Mu elumere kallas ja tulevik on tuulte meeltevallas. Kuid, sõbrad, ma ei taha surra veel! Ma tahan käia okkalisel teel ja mõtelda. Las mure paisub maruks ­ mu päevadel on rõõmusidki varuks: aeg-ajalt helinatest joobub rind, veel väljamõeldis ajab nutma mind, ja eluõhtul helkima lööb kuski ehk mulle armu viimne naeratuski. Vang Mu aknal on trellid ja rõske on torn. Noor kotkas, mu kaaslane mõtlikult-morn, All vangla ees vuhinal tiivaga lööb Ja pahuralt veriseid palasid sööb. Ta nokib neid, silmitseb aknal siis mind. Vist mõistab mu tundeid see tusane lind -- Ta kisas on kutse, ta pilgus on piin, Kui tahaks ta öelda: "Mis teeme veel siin?