Eesti Kirjanduse Ajalugu II
Siuru tegevusega haakub Barbaruse luule. Tema luulekogus „Geomeetriline inimene“ on kubistliku suunaga kogumik
1920ndatest. 1940 saab Eesti nukuvalitsuse eesotsa, esindab Nõukogude võimu Eestis. Töötab hiljem arstina ja võib endale
rumalusi lubada. Ta lõpetab pärast II MS oma elu enesetapuna, kus püüab lähedasi säästa eesseisvast. See, et esindas
võimu, mida esindada ei tahtnud, võis enesetapu põhjuses suurt rolli mängida.
Erni Hiirel on heliluule näiteid 1920ndatel. Hiljem pöördub äkitselt konservatiivse vormi poole, siis hakkab esindama
tööeestlaslikku rahvuspatriotismi, pärast mida ka Nõukogude võimu – palju ideoloogiate vaheldusi, kuigi laad jääb samaks,
nt vahetab „Eesti“ „Stalini“ vastu.
August Alle följetonistliku kirjandussituatsiooni ajast pärineb „Lilla elevant“. Ta on tuntuks saanud „Eesti pastoraaliga“.