Eesti keele kujunemislugu ja eesti keele iseärasused
tekitavad hääldusprobleeme. Väga ebaühtlane on ka vokaalide esinemissagedus: ö kogusagedus
on a omad vähemalt 30 korda madalam.
Veel suurem on eesti keele diftongide rikkus: teisevältelisena võib esineda kuni 19 diftongi,
kolmandas vältes koguni 27 diftongi. Kui võtta veel arvesse, et ka vokaalid esinevad pikkadena
ja ülipikkadena, teises ja kolmandas vältes, siis nendib Hint, et väited eesti keele erilisest
helilisusest ja kõlavusest ei ole tuulest võetud.
Eesti konsonantide süsteemi iseärasuseks on ka s puudumine eesti rahvakeeles. Sellest hoolimata
väidab Hint, et eesti keele konsonantide süsteemi ei saa vaeseks pidada: kokku 17
konsonantfoneemi on üsna keskmine. See Lääne-Euroopa keeltes vähem tavaline nähtus
võimaldab eesti keeles kaashäälikute palatalisatsiooni. Palatalisatsioon on tekkinud eesti keelde
enda sisemise arengu tulemusena.
annaabi.ee 
