"helilisuses" - 1 õppematerjal

Hääldus ja hääldusteadused

kare /kare/ (nende) kaarte /ka:rt-te/,(neid) kaarte /ka:rt-te/ (Eristus Q2 ­ Q3 sünnib juba rõhulaadi toimel ­ vt allpool "Fonoloogiline aktsent".) 4.2.2 Silp kui artikuleerimise alus. Fonotaktika. Kuna häälikud ei avaldu kõnes isoleeritult, vaid hääldusliigutuste jadadena, siis väikseim dünaamiliselt terviklik hääldusüksus on silp. Ehkki kogemuslikult tajume silpi hõlpsasti, ei ole teda lihtne defineerida (seda on üritatud teha, lähtudes erinevustest helilisuses, hääldustugevuses või rõhus, kuid kõigiks erijuhtudeks sobivat lahendust pole leitud). Lihtsam on näha funktsiooni: silpe vajame sidusa kõnevoolu liigendamiseks. Tõhusalt võimaldab seda teha vokaalse ja konsonantse funktsiooni korrapärane vaheldamine. Konsonantne ehk toetav faas hääldusreas on elementaarselt vajalik, et saaks moodustada eri vokaale ja neid fraasis hõlpsasti eristada (ainult vokaale järjestades oleks nii selgeilmeline moodustus kui ka eristamine raske!) Vokaalid