Elektromagnetlaine Hertzi avatud võnkering. Kõik elektomagnetlained levivad kiirusega: D=3x10(astmel 8) m/s (Valguse liikumine) Elektromagnetlaine on ristlaine. Elektromagnetväljad jaotatakse sageduse järgi. 440Hz ajaühikus tehtav võngete arv. Sagedus-f Lainepikkus l (lambda) naaber- Laineharjade vahekaugus. Ühik 1m Laineliikumise kiirus C=lxf Helilainet annab edasi õhus olevad molekulid, mis pannakse võnkuma. Merelaine levib vee ja õhu olemasolul, mis paneb vee liikuma. Elektromagnetlaine on ainuke laine, mis levib tühjas ruumis. Elektromagnetlained vahelduvvool 10(kuubis) Hz tekitab lihtsalt generaator (tegelevad elektrikud) raadiolained kuni 10(astmel 12) Hz (tekitab elektron generaator) -raadiolaine ülemine osa ots on mikrolained (teevad toidu soojaks) optiline kiirgus 10(astmel 12)-10(astmel 17)Hz
Nende kiirus jääb aga kuni täieliku kustumiseni muutumatuks. Kiirus ei sõltu ka helilainete sagedusest. Helilained 7 Heli on lainena leviv õhumolekulide edasi-tagasi võnkumine. Kui mingil hetkel surutakse ühes kohas õhumolekulid kokku, siis tekib selle kõrvale samaaegselt molekulide hõrendus. Üksteise järel kulgevad õhu tihendused ja hõrendused kujutavadki helilainet, mis lähtub heliallikast ja jõuab meie kõrvadesse. Helilaine võib levida kas tasalainena või keralainena. Tasalainet saab tekitada suur tasapinnaline keha, mis võngub edasi-tagasi. Kerapinnaline helilaine ehk keralaine tekitab heliallikas, mille mõõtmed on väikesed võrreldes lainepikkusega. Enamik reaalseid heliallikaid tekitavad keralaine. Kaugustel, mis on suuremad kui 10 heli lainepikkust, võib keralaine väikest osa käsitleda kui tasalainet. Resonants
elektromagnetilise adapteri abil. Iga osaheli jaoks oli eraldi helirull (tonewheel). Moodsamates orelites toodab siinushelisid ostsillaator. Elektriorelitel hoolitsevad ostsillaatori toonide muutmise eest küllaltki lihtsad formandifiltrid (formant filter), automatiseerimine ja moduleerimine hoolitsevad lihtsa vibrato eest.Enamus analoogsüntesaatoreid produtseerib oma heli kasutades abstrahiivset sünteesi. Selle meetodiga toodab ostsillaator osaheliderikast helilainet, mis võib olla ka saehammas või pulsslaine. Signaal suunatakse läbi filtrite, mis eelistavad teatud osahelisid teistele. Nii saadakse sünteesheli, mis võib sarnaneda mõne akustilise heliga või mitte. ADSR helitugevuse mähisjoone mudeli abil kontrollitakse pingevõimendeid (VCA, voltage controlled amplifier), et anda helile õige mähisjoone kontuur. Teised vooluringid nagu helilainekujundajad ( waveshaper) ja ringmodulaatorid võivad muuta
Suuõõned teatud ülemtoonid võimenduvad, teatud sumbuvad. Võimenduvad need, mille võnkesagedus langeb kokku õhusamba võnkesagedusega. Resonandid ehk formandid Resonantseerumine toimub õõntes. Resonandidega saab hääl endale kvaliteedi. Resonandid ehk formandid F1,F2,F3,F4. Mida suurem F2 sagesud on, seda eespoolsem vokaal on. Mida väiksem F1 väärtus, seda kõrgem vokaal. Ümarvokaalide (ö, ü) puhul F3 väärtused väiksemad kui (e, i). Helilainet saab lugeda spektogrammi abil (spekter: intensiivsus; sagedus). Formandid tulevad esile spektri tippudel. 38. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)? 39. Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi? + 40. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest?
lained, on tulemuseks kahekordse amplituudiga resultantlaine. Kui kohtuvad sama amplituudiga vastasfaasis lained, siis nad kustutavad teineteist ja selles ruumipunktis on resultantlaine amplituud null. Helilained on pikilained ja levivad tahkes, vedelas ja gaasilises keskkonnas. Heli kiirus sõltub keskkonna elastsusomadusest (τ) ja inertsiomadusest (μ). Heli kiirus õhus temperatuuril 200 C on 343 m/s. Lisaks sagedusele, lainepikkusele ja levimiskiirusele iseloomustab helilainet intensiivsus Heli intensiivsus ehk helitugevus on energiahulk, mida kannab helilaine ajaühiku jooksul läbi ühikpinna, mis on risti laine levimissuunaga. Ühik w/m2. Heli intensiivsus sõltu heliallika kaugusest on heliallika võimsus Kui heliallikas vaatleja suhtes liigud, põhjustab see heli sageduse muutumise. Seda nähtust nimetatakse Doppleri efektiks. Heliallika lähenemisel sagedus suureneb, kaugenedes väheneb
annaabi.ee 
