Jean Rouch, Moi un Noir
toimub tegelaste sees.
Ühe Rouch'i lemmikteema Euroopa kolonialismi mõju Aafrikale - tegelev Moi, un
noir on üles ehitatud ühe peategelase ja tema sõprade töönädala, nädalavahetuse, unistuste,
lootuste, mälestuste kujutamisele Abidjani eeslinnas Treichville'is, tänapäeva
Elevandiluurannikul, kuhu nad Nigerist parema elu ootuses migreerunud on. Ehkki selles
filmis ei ole veel kasutatud sünkroonheli nagu Rouch'ile hiljem omane, on helilahendus siiski
erinev varemnähtust. Nimelt on Rouch siin ohjad andnud oma peategelasele E.G.
Robinsonile, kes ekraanil toimuvat (ka fantaasia-stseene) kommenteerib nii enda kui teiste
nimel nii annab Rouch uudsel kombel vaadeldavale subjektile hääle, lisab visuaalsele
antropoloogiale auditiivse dimensiooni ning laenab samas üksikutes kohtades ikkagi ka oma
kõiketeadva jutustaja hääle, mis ei lase vaatajal mängufilmilisusse ära eksida. Kombineerides
annaabi.ee 
