Elektrooniline muusika
Esimene avalik kontsert toimus 26. mail 1953 Kölni Uue muusika festivalil „Neue Musikfest
1953“. Erinevalt konkreetsest muusikast oli siin püütud elektrooniliselt saadud helisid
füüsikaliste reeglite, näiteks Fourier’ kiirtransformatsiooni abil teaduslikult tuletada.
Seejuures hakati põhjalikumalt uurima tämbrit, mida võib mõista paljude siinushelide
liitumise tulemusena ning teisi muusikalisi parameetreid nagu helisagedust, amplituudi ja
helikestust.
8
Eimert ja Beyer tegelesid tämbriprobleemidega põhiliselt teoreetiliselt. Alles järgmine
heliloojate põlvkond, Henri Pousseur, Karel Goyvaerts ja Karlheinz Stockhausen, töötasid
alates 1953. aastast seriaalse meetodi rakendamisega elektrooniliste vahendite abil. Kölni
stuudio varasele kontseptsioonile on tähendusrikas eranditu vaid “sünteetiliselt” saadud
annaabi.ee 
