Arhiivinduse vastused
Alates 30.
aastatest valmistati atsetaatplaadid järgmiselt. Alumiiniumkettale (sõja ajal kasutati ka klaasi, ning odavate
plaatide tegemisel ka pappi) kanti kastoorõliga plastifitseeritud nitrotselluloosi või atsetaattselluloosi kiht.
Seda tüüpi heliplaadid on kõige vähem vastupidavad. Peamine kahjustus on kattekihi kokkutõmbumine,
kuna plastifikaatorina kasutatud kastroolõli aurab ära. Selle tulemusena muutub plaat järjest hapramaks
ning heliinformatsioon kaob pöördumatult. Kuna pealmine kattekiht on seotud alusega, mille
mõõtmed ei muutu, põhjustab katte kokkutõmbumine murdumist ja lahtikoordumise. Nagu me teame, on
nitrotselluloos ebapüsiv aine, ta laguneb pidevalt reageerides veeauru ja hapnikuga ning eraldab
mitmesuguseid kahjulikke happeid, üheks nendest o- palmitiinhape, valge vahasarnane substants.
Sellakplaadid. Esimene sellakplaat valmistati 1897. aastal ning neid kasutati kuni 1950.aastateni mil
annaabi.ee 
