koosnev telegraafikood. Morsekood seab tähed, numbrid, erisümbolid ja kirjavahemärgid vastavusse punktide ja kriipsude kombinatsioonidega. Informatsiooni edastatakse nii, et punktile vastab lühike signaal ja kriipsule pikk signaal. Telegraafivõtmeks e. morsevõtmeks nimetatava lüliti abil kodeeritakse tekst lühikeste ja pikkade vooluimpulsside jadaks. Sama kood sobib ka sidepidamiseks valgus- või heliimpulsside abil. Ajalugu 1836. aasta alguses arendasid Samuel F.B Morse, füüsik Joseph Henry ja Alfred Vali elektromagnetilise telegraafi süsteemi. Oli vaja koodi, mis edastaks keelt kasutades ainult vooluimpulsse ja vaikust nende vahel. Seetõttu arendas Samuel F.B Morse välja kaasaegse morsetähestiku eelkäija. Kasutusviisid Seda on kasutatud raudteel semaforide ja merel lipukestega signaliseerimise juures.
saateimpulsside generaatorile kui sünkronisaatorile. Stardiimpulss käivitab saateimpulsside generaatori, mille impulss, läbinud võimendi käivitab saatevibraatori. Stardiimpulss käivitab ka sünkronisaatori, mille juhtplokki saadetud impulss annab impulsside lugemise regulaatorile loa alustada impulsside läbilaskmist nende lugejasse. Merepõhjast peegeldunud kaja pärast võimendamist sulgeb läbi juhtploki impulsside läbilaskmise lugejasse. Heliimpulsside kiire laius Akustiline energia suunatakse vibraatoritest merepõhja poole kiirena, millel on nii pea- kui kõrvallehed. Kiir ei või olla väga kitsas, sest siis võib juhtuda, et vastuvõtja jääb väljapoole peegeldunud kiirt. Harilikult on kiire laius 15°...25° vahel. Kitsa kiire saamiseks peavad kiirguri mõõtmed olema mitu korda suuremad lainepikkusest. Kiirguri mõõtmete vähendamine võimaldab saada kitsamat kiirt kõrgema sageduse kasutamisega
annaabi.ee 
