Kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika
oma eesmärki haaramaks kogudust ergastavale kaasosalusele, kaasateenimisele."
Saan lisada lihtsa täienduse, ,,ühes hingamise", seda sõna otseses mõttes, kuna laulu
muusikalise fraasi lõpus tõepoolest kõik hingavad üheskoos. Säärane ühine hingamisrütm
lülitab tasapisi välja egoistliku soleerimissoovi või vastupidi, annab ka väga
tagasihoidlikule suumaigutajale laulu lõpuks tahtmise paar omapoolset ,,piuksu" lisada ja
isegi siis, kui teenistusel osaleja ei jõua kuuldavate helideni, saavutab ta koos teistega sama
hingamisrütmi, palvevõime ja -osaduse. Kõige rohkem tunneb seda ,,ühes hingamist"
ilmselt jõuluõhtul, kui kirikusse jõuavad ka need, kes ainult siis jõuavadki ja lauldakse
,,Püha ööd". Nüüd tekib küsimus, kas sama meloodia (ja ka teiste üldtuntud jõululaulude
viisid) kui jõuluaegsetel kirikuvälistel üritustel äriliselt ,,ärakasutatud kirikumuusika" enam