Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel
arengus. Imikud tajuvad muusikat n-ö täiskasvanulike võimetega, tehes vahet erinevatel
7
helikõrgustel, rütmil ja tempol. Rütmikas muusika mõjub neile ergutavalt ning voolavad
lüürilised meloodiad rahustavalt. Kõige turvalisema tunde tekitab neis muusika, mille rütm on
60 lööki minutis. See on rahuliku südame rütm, millega imik on emaüsas harjunud.
(Rüütelmaa, S. 2008)
Meie varased kokkupuuted helidemaailmaga kujundavad meie suhte muusikaga. Näiteks
lauljad on raseduse ajal täheldanud, et emaüsas olev laps jääb vaikseks siis, kui nad laulavad,
ning muusikud on märganud, et laps muutub aktiivsemaks, kui nad pilli mängivad. Nutva
imiku keha pingestub, ja kui madalad sagedused näivad omavat meeldivat toimet, siis kõrged
sagedused ebameeldivat. On ka oletatud, et biit-, pop- ja muu väga rõhutatud rütmiga muusika
atraktiivsus peitubki sarnasuses emaüsa turvalise võimsalt tuksuva keskkonnaga