Läänemere plankton
Mais, veetemperatuuri tõusuga kaasneb keriloomade arvukuse tõus.
Aerjalgsetest esinevad samad liigid mis talvel. Fütoplanktonist kasutatakse väike osa
zooplanktoni poolt; suurem osa langeb Läänemere põhja ja süüakse ära põhjaloomade poolt.
Zooplankton on koondunud ülemistesse veekihtidesse.
· Suvel on zooplankton liigirikas ja arvukas. Biomassi maksimum on suvel lõpul. Mere lõuna-
ja keskosas esineb arvukalt soojalembeseid ripsloomi (Helicostomella subulata) ja keriloomi
(Synchaeta spp.). Põhja-, Soome ja Riia lahes esinevad mageveelised liigid perekonnast
Keratella. Palju on vesikirpe: lõunaosas rübik, keskosas ja lahtedes meri-nokik ja tavaline
paunik. Merelised või külmalembesed aerjalgsed hoiduvad sügavamatesse kihtidesse.
Arvukalt on makroplanktereid: meririst, meritikker ja meriseen ning põhjaloomade
planktilisi vastseid