Tänu sellisele suhtumisele arenes välja rikkalik instrumentaarium (pillid) ja kutselise muusika seisus. Peamiseks lauludeks olid hümnid. Lauldi harfi saatel, helirida oli 5 astmeline. Eksisteeris templiorkester, kus olid esindatud suurem osa pillidest, mida sel ajal üldse kasutati. Vanaaja muusik oli nii laulja, tantsija, pillimees, luuletaja, näitleja ja dirigent. Vana-Kreeka muusikaõpetus Kreeklaste helisüsteem jaguneb oktaavideks. Oktaav koosneb 7 heliastmest. (Vanaaja muusika koosnes 5 heliastmest.) VanaKreeka muusika käsitleb helisid seoses arvudega. Mida arvas Pythagoros? Tema fikseeris esimesena matemaatilised suhted muusikaga. Ta arvas, et muuusikahelid alluvad kosmos samade arvsuheteke ja seeläbi peegeldab muusika kogu maailma korraldust. Mida arvas Aristonexos? Arvas, et rütmiõpetust on vaja süstematiseerida ja kõrgem otsustaja muusika üle on kõrv. Plaaton? Arvas, et muusikas peavad valitsema kord ja traditsioonid
Üks rühmaviis oli kasutusel mitmes laululiigis või ühe laululiigi piires. Näiteks võis olla külas üksainus viis kõigi kalendrilaulude (sõltumata pühast) ja lõikuslaulude jaoks; teine viis kõigi pulmalaulude jaoks. Töö- ja tavandilauludes on selgesti välja kujunenud iseärasused piirkonniti (vt p 5.3). Regiviiside vanemat kihistust iseloomustavad järgmised tunnused: · · Viis on kitsa ulatusega, koosnedes enamasti 35-st üksteise lähedal asuvast heliastmest. · · Heliastmed on sageli ebamääraselt intoneeritud. · · Viisi iseloomustab astmeline liikumine, laskuv suund ja ühehäälne mõtlemine. · · Üsna palju on üherealisi viise, mida erinevate värsiridadega lauldes varieeritakse. · · Kaherealise viisi puhul kordab teine viisirida esimest suhteliselt väikese erinevusega. 6.1. Töölaulud
annaabi.ee 
