Kokkuvõte/ülevaade Faust- inimene, kes haletses ennast ja arvas, et pole oma õppimistest targemaks saanud. Tal puudus ka au ja toredus, maja ja oma maa. Ta tahtis ühendust võtta mõne imeväega nagu vaimuga, et poleks enam vaja teeselda oma tarkust. Ta leidis raamatust maavaimu märgi ning lausus seal juures olevad sõnad. Vaim ilmus, kuid varsti lahkus, kuna Faust tardus ta nägemisest ja ta arvas, et Faust ei mõista teda. Faust märkas ühel päeval puudlit, kel justkui helgiks taga hele tuleke, kuid Wagner selgitas Faustile, et see on tavaline koer. Mees otsustas siiski puudli endaga kaasa võtta. Hiljem ilmutas puudlist ennast välja Mefistofeles, kes lausus enda kohta: ,, Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Faust otsustas temaga lepingu sõlmida, et saaks Kuradit teenida. Tingimuseks oli, et ta ei tohtinud õnnelikuks saada. Ta nõustus sellega
kasutamine mere kujutamisel, sinistest, rohekatest toonidest pruunideni. Oli tunda kuidas kunstnik väljendab oma emotsioone läbi maalide, mis on kord täis viha, kurbust, meelerahu ning rõõmu. Aili Vindi teosed olid väga realistlikud ning kohati jäi tunne, et vaataks fotosid. Tema teostes oli kasutatud ka erinevaid tehnikaid. Näiteks ühe maali oli ta üle lakkinud, mis jättis värvi läikima ning jäi mulje nagu helgiks meri päikese käes. Näituse juures oli huvitav ka see, et keset seina oli üks pisike auk ja sealt seest paistis silmipimestav valgus. See auk oli pühendatud Arvo Pärdi loomingule ning kõrval oli silt „Puhasta oma silmad valgusega“. Näituse kataloogi eessõnas kirjutab Eero Epner: „Oluline pole meri või park, vaid meri või park kui idee – kui olemasolu võimalikkus. Ja see idee, see võimalikkus laotub meie ette kuninglikuna: tühjusesse, vaadete panoraamsusesse, ja vaikusesse